Artikkel pärineb “Beebimassaaž” raamatust, autor Wendy Kavanagh
https://www.apollo.ee/beebimassaaz.html

Paljudes kultuurides tuntud iidset lastemassaaši on hakatud taasavastama ka Eestis. Pea kõikjal kogu maailmas on massaaž esimestel eluaastatel lapse hoolduse tavapärane ja oluline osa. Massaaži kasutamise tava ja harjumused erinevad kultuuriti. Nii masseeritakse Indias lapsi kõhuvalu korral, samas kui Venemaal õpetavad füsioterapeudid emasid vastsündinuid masseerima kesknärvisiisteemi arengu soodustamiseks. Beebimassaaž on kasulik igal juhul.

Imikute massaaži ajaloost
Intuitiivselt on väikelapsi alati masseeritud, kuid täpsemad võtted töötati välja 1970ndatel aastatel, mil Indiat külastanud spetsialistid veendusid massaaaži positiivses mõjus ning kombineerisid seda Rootsi massaaži, refleksoloogia ja jooga venitusharjutustega.

Praeguseks on massaaž imikute ja väikelaste hoolduses muutunud sedavõrd oluliseks, et 1992. aastal rajati Miami Ülikooli meditsiinikooli juurde puuteuuringute instituut. Instituudi juhataja dr Tiffany Field on pühendunud puutekontakti mõju uurimisele ja tema beebimassaaži alased teadustööd on leidnud laialdast tunnustust. Nii massaaži kui refleksoloogiat on loodusravi ühe vormina kasutatud juba sajandeid. Akupunktuuri eelkäijana arvatakse see pärit olevat Hiinast. Ka egiptlased olid veendunud, et jalamassaažil on tervistav ja toniseeriv mõju: umbes 2550 a eKr elanud arsti hauakambrist on leitud refleksoloogiaseanssi kujutav pilt.

20. sajandi algul avastas ameerika ninakõrvakurguarst dr William Fitzgerald seose valutunde vähenemise ning käte ja jalgadel olevate teatud punktide surumise vahel. Selle avastuse alusel töötas ta välia tsooniteraapia nime all tuntud meetodi. Veelgi edasi arendas seda tema kolleegi assistent Eunice Ingham, kes kaardistas käte ja jalgade ning kehaehituse ja siseelundite vastastikkuseid seoseid. Inghami meetod, nagu seda kutsuma hakati, on väga sarnane tänapäeval tuntud refleksoloogiale. Järjest populaarsemaks muutuvat refleksoloogiat saab kasutada imikutist saati, ka selleks, et tihendada vanemate ja lapse vahelist sidet. Massaaži ja refleksoloogia on kaks levinumat puuteteraapia vormi ja täiendavad teineteist. Beebimassaaži uurija dr Leboyer usub, et puudutused, hellitused ja massaaž on lastele sama vajalik kui toit. Vastsündinud naudivad, vajavad ja igatsevad puudutusi ning massaaž on selleks parim vahend.

Massaažiga kaasnevate puudutuste kasulikkus on aegade jooksul hästi tuntuks saanud. Sõnum on lihtne: puuteteraapiad mõjuvad meile hästi, sillutades teed tervislikumale, õnnelikumale ja rahulikumale elule. Puudutused on lastele nii emotsionaalselt kui füsioloogiliselt kasulikud ja kasvuaastatel ühtlasi ka lohutus- ja rahustusvahendiks. Hästi on dokumenteeritud ka puudutuste positiivne mõju enneaegselt sündinud laste arengule ja kaaluiibele.

BEEBIMASSAAZI KASULIKKUS
FOSIOLOOGILISED KASUTEGURID

• Stimuleerib vereringet, suurendab hapniku ja toitainete jõudmist kogu kehasse. Eriti oluline vastsündinutele, kelle jäsemed on vereringkonna täieliku väljakujunemiseni sageli jahedad.
• Stimuleerib seedimist, ergutades toidu omastamist ja jääkainete väljutamist ning ennetab seega voolmeid ja kõhukinnisust. Lisaks aitab seedetrakti peanärvi (vagus) mõjutamine kaasa toidu seedimiseks vajalike ensüümide vabanemisele, nii et toitu on kergem omastada, ja selliste hormoonide nagu glükagoon ja insuliin, mis kontrollivad suhkrutaset veres, vabanemisele. Uuringud näitavad, et enneaegsed lapsed, keda korrapäraselt masseeritakse, võtavad kaalus kiiremini juurde.
• Suureneb kasvuhormoonide tootmine ajuripatsis.
• Ergutab lümfi- ja immuunsüsteemi, mis on eluliselt tähtis infektsioonide vastu võitlemiseks.
• Parandab lihaskoordinatsiooni, aidates imikul sirutada liikmeid ja suurendada liigeste painduvust.
• Stimuleerib kesknärvisüsteemi, mis on vaga oluline neuroloogilise ja motoorse arengu seisukohast.
• Parandab naha seisundit, aidates kaasa rakkude uuenemisprotsessile ning suurendab rasueritust, mis tagab naha loomuliku elastsuse.
• Soodustab paranemist lastehaigustest, k.a astma, nohu, une- ja seedehäired, nahaprobleemid, hammaste lõikumine ja kõrvavalu.

EMOTSIONAALSED KASUTEGURID

• Suurendab nn õnnehormoonide endorfiinide vabanemist, mis tekitavad heaolutunnet ja toimivad valuvaigistina. Stimuleerib füüsilise kontakti kaudu aistingute teravnemist.
• Tekitab kindlustunnet, suurendab usaldust ja emotsionaalset turvatunnet.
• Vähendab ärevust ja traumasid, pärssides stressihormoon kortisooli tootmist. Mõjub väga hästi raske sünnituse, sh keisrilõike tagajärgede leevendamiseks.
• Tugevdab vanema ja lapse vahelist sidet. Suurepärane võimalus ka isale imikuga parema kontakti saamiseks ning sünnitusjärgset depressiooni põdevale emale negatiivsetest emotsioonidest üle saamiseks.
• Lõõgastab ja rahustab ning võib hammaste lõikumise ajal või unetuse korral soodustada uinumist.

MASSAAZI JA REFLEKSOLOOGIA ÜHITAMINE

Refleksoloogia ja massaaž täiendavad üksteist suurepäraselt. Refleksoloogia keskendub keha probleemsetele piirkondadele, kasutades lihtsaid võtteid, mida saab massaažiseanssi lülitada. Puudutuste rahustavat ja tervendavat toimet võimendab raviefekt, mis kaasneb jalgadel olevate reflekspunktide mõjutamisega. Mitmed jalamassaaži näited ongi märk selle kohta, kuidas lülitada refleksoloogia võtteid harjumuspärasesse massaaži. Nagu massaaži, nii võib ka refleksoloogiat selle positiivse füsioloogilise toime tõttu hakata kasutama juba samal päeval, kui laps sünnib. Tulemuseks on rõõmus ja terve laps.

Esimestel elunädalatel on aga olulisem imikut lihtsalt silitada, ka pead ja nägu.

BEEBIMASSAAžI KASULIKKUS

Iga asi on nauditav, kui selleks on valitud õige aeg. Mõnede põhireeglite järgimine annab teile kui aktiivsele osapoolele kindlustunnet, mis aitab lapsel lõõgastuda. Väga oluline on, et masseeritaks ainult tervet beebit. Kui beebi on apaatne või näib haiglane, tuleks kõigepealt konsulteerida arstiga. Tähtis on ka see, et nii laps kui vanem oleksid rõõmsad ja pingevabad ning et massaažist kujuneks nauditav kogemus, mida mõlemad heameelega ootavad.

MASSAAZIREEGLID
MEELESPEA – Pidage alati kinni järgmistest reeglitest:

• Tehke nii: Enne massaažiseanssi küsige beebilt selleks nõusolekut, jälgides tema kehakeelt või verbaalseid signaale,
• Lapse eitava suhtumise korral katsetage mõne aja möödudes uuesti.
• Tehke massaaži kindlal ajal, nii et kujuneks harjumus, mida laps rõõmuga ootab,
• Küsige alati arstilt nõu, kui laps tunneb end halvasti. Massaaž on mõeldud organismi üdseisundi parandamiseks, mitte arstiabi aseainena.
• Kui laps on pinges, lõpetage koheselt masseerimine ja rahustage teda.

ÄRGE TEHKE:

• Ärge rnasseerige beebit enne, kui arst on põhjalikult hinnanud tema tervislikku seisundit Seda tehakse tavaliselt 6-8 nädala vanuses. Erandiks on enneaegsetele lastele mõeldud erimassaaž,
• Ärge tehke massaaži, kui laps on väsinud või näljane. Parim aeg on 1-1.5 tundi pärast sööki.
• Ärge tehke massaaži vaktsineerimisele järgneva nädala jooksul või vaktsineerimisjärgsete tervisehäirete ilmnemise korral.
• Ärge masseerige beebit nahalõõbe korral või kui ta on haige või tarvitab mõnda ravimit.
• Ärge masseerige beebit, kui tal on liigeseprobleemid või haprad luud.
• Ärge masseerige beebit vastu tema tahtmist ega segage massaaži tegemiseks ta und.

REFLEKSOLOOGIA REEGLID

• Käesurve peab olema kerge.
• Usaldage oma vaistu.
• Jälgige, et tegevus meeldiks beebile. Muutke see mänguliseks.
• Ärge tehke jalgadele refleksoloogiat üle 10 minuti, ent samas ärge kiirustage.
• Ärge avaldage tugevat survet.

Kui kõik eelnevad tingimused on täidetud, siis pidage meeles, et massaaži aktiivse osapoolena peate ka ise olema lõõgastunud ja hea tervise juures.