Artikkel pärineb “Mängime ja võimleme beebiga” raamatust, autor Anu Jõesaar
https://www.apollo.ee/mangime-ja-voimleme-beebiga.html

Vanni on paras panna beebi ujuma kolmenädalaselt. Selleks ajaks on tema nabakönt eemaldunud ja väikses vannis kipub tegevust väheks jääma.

Nelja-viiekuuse lapsega tasub minna juba päris basseini, kus tegutsemisvõimalusi on veelgi rohkem. Esimesel vannitamisel peab vesi olema 37 kraadi. Temperatuuri võib kord-korralt alandada kuni 33-34 kraadini.

Neljakuune laps võiks ujuda juba 33 kraadises vees, mis on ka ujulate beebibasseinide temperatuur. Alusta 5-10 minutist, pikendades ujumisaega poole tunnini. Hoia last nii, et tema õlad on vees ja veidi kõrgemal puusadest, laps nagu ripuks ühe käe peal.

Esimest korda suurde vanni minnes pane beebi vette püsiasendis, jalad ees, ning lase tal veidi uue keskkonnaga harjuda. Liiguta teda tasakesi ja keera siis aegamööda selili.

Esimest korda vees olev laps tõmbub enamasti instinktiivselt krõnksu ja surub käed-jalad kõverasse enda ligi.

Enne harjutuste tegemist oota, kuni laps lõdvestub ning käed-jalad välja sirutab. Rahustavaks võtteks on tasakesi üles-alla hõljutamine. Pingeid aitab vabastada ka see, kui libistada laps ühest vanniotsast kõhuli teise ja tuua selili tagasi. Last, keda on ujutatud järjekindlalt varasest east peale, on peagi hästi kerge vees hoida — ta naudib tegevust, tal on tasakaal paigas ja ta tahab ise edasi liikuda. Koduses vannis on põhilised võtted selili, kõhuli ja küljeli ujutamine, sukeldumine ning istuli puhkeasend.

Mida noorem on laps, seda paremini talle selili ujumine sobib. Vanusest, mil beebi hakkab pöörama, on seda asendit juba raskem kasutada. Nelja-viiekuustele see enam eriti ei meeldi. Siis saab kasutada kõhuli ja selili libistamisvõtet, hoidudes pikemast selili hõljumisest. Seliliasendist kõhuli minekuks aseta oma teine käsi lapse rinnale, nii et pöial jääb lõua alla.

Selili võid last hõljutada kohapeal ja edasi-tagasi. Suuremas vannis võid teda libistada ka kaheksa-kujulist trajektoori mööda.

Kõhuli ujutamine
Toeta last pöidla välimise küljega lõua alt, sinu labakäsi on samal ajal ta rinna all. Nii saad reguleerida tema näo kõrgust vees. Teine käsi toetab last pea tagant või turja pealt. Sellise võtte korral on hõlpus titat kõhuliasendist sujuvalt selili pöörata.

Külili ujutamine
Küliliasendis libista laps poolviltu vasakult paremale ja tagasi. Liikumissuunas olev külg on lapsel tervenisti vees, sealjuures ka kõrv koos sinu toetava käega. Selline harjutus sunnib lapse lihaseid pingutama ning seda võiks nimetada isegi tasakaalu- ja jõuharjutuseks.

Kui ujutad last kõhuli, võiksid tema vaateulatusse panna mõne mänguasja. Nii on
tal stiimul, mille poole püüelda.

Reflekside kasutamine
Kuni 4. elukuuni säilivad lastel mitmed kaasasündinud refleksid, mis on abiks ka ujutamisel. Tõukamisrefleksi saad ära kasutada, pannes lapse jalad vastu vanniäärt. Laps lükkab end sealt ise libisema. Seda harjutust saab teha nii selili- kui kõhuliasendis.

Ka roomamisrefleksi võib ujutamise käigus täheldada. Pannes vastsündinu kõhuli vette, hakkavad tema käed-jalad tegema roomamisliigutusi.

Kui kodus on piisavalt sügav vann, milles laps saab seista püsti, õlad vees, võid kasutada ära käimisrefleksi. Hoia last kaenla alt, nii et ta jalad puudutavad vanni põhja. Paarikuune hakkab selle peale tõstma jalgu teineteise ette.

Sukeldumine
Üks kaasasündinud refleks on ka vee all hinge kinnihoidmine. Kui alustad sukeldumisharjutust kolmenädalase lapsega, võid seda teha ette hoiatamata, sest selles vanuses on kaitserefleksid veel väga tugevad. Paarikuust last valmista sukeldumiseks ette ülekallamis-harjutusega, et ta õpiks käskluse peale hinge kinni hoidma. Ütle: “Üks, kaks, sukeldu!” ning vala lapsele topsist vett pähe, lastes sel üle näo voolata. Seejärel libista laps rahulikult vee alt läbi. Enamik beebisid sukeldub lahtiste silmadega või sulgeb silmad enne sukeldumist ja avab need vee all.

Kui käsklust pidevalt korrata, võib nelja-viiekuuse puhul märgata, kuidas sinu sõnade “üks, kaks” peale pigistab ta silmad kinni. Selleks vanuseks on refleksid hakanud kaduma ning laps tajub eesootavat tegevust juba kõnekeskuse kaudu.

Sukeldumist proovi siis, kui tunned, et oled ise selleks valmis. Oluline on viia harjutus läbi kindlalt ja rahulikult. Kui lapsele ei meeldi sukelduda, ei tasu seda iga hinna eest teha.

Õige aeg sukeldumisharjutuseks on tunni keskpaik ja kahe korra vahele võiks jääda teatud vahe. Kuigi lapsele võib sukeldumine meeldima hakata, ei tasu sellega hoogu minna ja seda tunni jooksul väga palju teha.

4.-5. elukuul asenduvad refleksid oskustega. Kui laps paar kuud ei sukeldu, näiteks haiguse tõttu, unustab ta selle oskuse ja harjutamist tuleb alustada otsast.

Vesimassaaž
Kui kodus on mullivann, võiks ujumistunni lõpetada seal. Mine lapsega koos vanni, pane ta oma põlvedele ja olge mulisevas vees 5-10 minutit. Selline mullimassaaž on üsna väsitav ja laps magab pärast kindlasti väga hästi.

Ka veepöörised masseerivad õrnalt beebi nahka. Nende tekitamiseks tõmba käega läbi vee, kõigepealt ühelt poolt last ja siis teiselt poolt.

Millal ujumistund lõpetada, sõltub lapsest. Ta annab väsimusest enamasti ise märku, muutudes vees raskemaks. Kui tunned, et laps on väsinud, võid kasutada puhkeasendit. Selleks on vertikaalasend, milles laps istub sinu kätel nagu tugitoolis, seljaga sinu poole.